„Istu nüüd paigal!“ Kui oled seda lauset ühe kodutööõhtu jooksul mitu korda öelnud ja iga korraga kõlab see natuke teravamalt, siis loe edasi.
Mõtle korraks, mida me selle lausega palume. Laps on päeval istunud mitu tundi koolipingis, kus liikuda ei tohi. Koju jõudes palume tal teha sedasama uuesti, ainult et nüüd on ta väsinum ja kõht on tühjem.
Allpool on seitse võtet, mis ei nõua, et laps end paigale sunniks. Enamik neist ei maksa midagi.
Mis rahutuse taga võib olla
Rahutu laps ei ole tingimata laisk ega jonnakas. Enne kui otsustad, mida teha, vaata, kas midagi neist sobib:
- Keha tahab liikuda. Pärast koolipäeva on see ootuspärane.
- Laps on väsinud. Kõik väsinud lapsed ei jää vaikseks. Mõni muutub hoopis rahutumaks.
- Ülesanne on toppama jäänud. Kui laps ei tea, kust alustada, hakkab ta tegema muud: teritab pliiatsit, käib vett joomas, uurib pinali tõmblukku.
- Kõht on tühi.
- Käed tahavad tegevust. Mõni laps mõtleb paremini, kui käed saavad samal ajal midagi teha.
Enamikku neist saab muuta ilma tülitsemata.
Seitse võtet
1. Liikumine enne kodutöid
Tavaline järjekord on „kõigepealt kodutöö, siis õue“. Rahutu lapsega tasub proovida vastupidi: enne laua taha istumist kümme-viisteist minutit jooksmist, hüppamist, trepist käimist või ronimist. Proovi ka raskemat tööd, näiteks poekoti tassimist või tooli lükkamist. Mõnel lapsel on pärast seda kergem paigal olla.
2. Lühikesed jupid
Nelja ülesande asemel ütle: „Teeme esimese ära, siis tõused korraks püsti.“ Pane taimer 10–15 minuti peale ja kohta, kus laps seda näeb. Kui aeg saab täis, võib ta minna vett jooma või hüpata kümme korda. Siis tuleb järgmine jupp.
Laps teab, et paus tuleb niikuinii, ega pea seda ise välja otsima.
3. Teistmoodi istumine või hoopis seismine
Kodutöid ei pea tegema sirge seljaga toolil. Laps võib seista kõrge laua ääres, põlvitada toolil või istuda padjal, mis laseb kehal veidi liikuda.
Kui jalad ei ulatu põrandani, pane nende alla karp või pakk raamatuid. Proovi ise pool tundi baaripukil kirjutada, jalad õhus. Sa hakkad ka nihelema.
4. Kätele tegevus
Kui laps näpib niikuinii pinalit, kustukummi või varrukat, võid talle anda asja, mis on just selleks mõeldud. Kodutööde ajaks sobib vahend, mis on vaikne ja mida saab kasutada ilma vaatamata. Kui laps hakkab sellega mängima ja vaatab rohkem seda kui vihikut, segab see rohkem, kui aitab.
Paus Studio poes on selleks kaks vahendit. Blusss stressipall on pehmest tekstiilist ja hääletu. Seda saab pigistada vasakus käes, kui parem kirjutab. Calm Loop kinnitub pinali või koolikoti tõmbluku külge. Selle ühes otsas on raskust andvad kuulikesed ja teises kivi, mida saab kangas edasi-tagasi libistada.
Lepi lapsega kokku lihtne reegel: vahend on käes siis, kui pea töötab, ja üle laua see ei lenda.
5. Kui käsi läheb suhu
Mõni laps ei näpi pliiatsit, vaid närib seda. Või varrukat, pusa nööri, küüsi. Selleks on meil toiduklassi silikoonist Calm Beads käevõru ja Calm Circle, mida tohib närida. Pikemalt kirjutasime sellest artiklis „Kui laps närib pidevalt asju“.
6. Vähem asju ja vähem müra
Jäta lauale ainult see, mida praegu vaja on: vihik, pliiats ja kustukumm. Mida vähem asju laual, seda vähem on, mida näppida.
Müraga on sama lugu. Mõni laps ei pane kõrvaltoast kostvat telerit tähelegi, teist väsitab see kiiresti. Kui su laps on pigem teist tüüpi, leiad nõuandeid artiklist „Tundlik laps klassiruumis“. See on kirjutatud õpetajale, aga suur osa võtetest sobib ka koju.
7. Ütle, mida teha
„Ära nihele“ ütleb lapsele, mis on valesti, aga ei ütle, mida ta peaks tegema. Proovi pigem nii:
- „Pane jalad karbi peale ja kirjuta esimene lause.“
- „Loe see ülesanne mulle ette.“
- „Pigista palli ja mõtle, mis sõna siia sobib.“
Kui töö saab valmis, kiida tehtud ülesannet. Vaikselt istumine ei olnudki eesmärk.
Aga kas laps ei peaks õppima paigal istuma?
Mõistlik küsimus. Koolis peab ta istuma ja elus tuleb ette olukordi, kus püsti tõusta ei saa. Ka näppimisvahend võib tähelepanu hoopis endale tõmmata, eriti kui see meenutab mänguasja.
Kodutöö eesmärk on siiski ülesanne ära teha ja midagi selgeks saada. Paigal istumist saab harjutada mujal. Kui laps teeb kodus töö valmis püsti seistes, on see parem õhtu kui tund aega pisaratega toolil. Kui märkad, et mõni vahend või võte hakkab segama, jäta see kõrvale ja proovi järgmist.
Millal rääkida spetsialistiga
Kui rahutus on ühtviisi tugev kodus, koolis, trennis ja külas, kestab juba kuid ning segab õppimist, sõprussuhteid või pere igapäevaelu, räägi sellest klassijuhataja, koolipsühholoogi või perearstiga. Samuti siis, kui õpetaja on sama asja juba ise maininud. Koos on lihtsam aru saada, mis just sinu lapse puhul toimib.
Kui tahad sellest kõigepealt kellegagi rahulikult rääkida, vaata ka meie nõustamise võimalusi.
Korduma kippuvad küsimused
Kas fidget ei sega hoopis keskendumist?
Võib segada, kui see vilgub, klõpsub või nõuab vaatamist. Vaikne ja pehme vahend, mida saab kasutada pilku tõstmata, jätab silmad vihikule. Kui laps hakkab sellega mängima, pane see korraks ära ja proovi hiljem uuesti.
Mis vanusest sobivad näppimisvahendid?
Paus Studio fidgetid ja närimisvahendid sobivad alates 3. eluaastast.
Kas fidgeti võib kooli kaasa võtta?
Räägi enne õpetajaga ja seleta, milleks see on. Kooli jaoks on kõige praktilisem koti või pinali külge kinnitatav vahend, sest see ei kao ära ega veere laua alla.
„Istu paigal“ asemel
Järgmisel õhtul võid proovida teist lauset: „Lähme enne kümneks minutiks õue.“ Vali alguseks üks või kaks võtet, mitte kõiki korraga, ja vaata nädala pärast, mis teie peres töötab.
Lisa kommentaar